Keelekursus 60 sekundiga

Võro keele esmaabi 🩹

Kui satud vahel Lõuna-Eestisse, tead juba kindlasti oodata, et siin kõneldakse veidi teistsugust keelt kui mujal ja pole tarvis ära kohkuda, kui keegi otsib taga oma kuplikaidsõt või palub ulatada tindihiitjä — need ei ole loitsud ega masinaosad. See on võro keel, mis nimetab asju nii, nagu nad tegelikult on. Ehk on sulle abiks väike sõnastik, et Võrumaa metsade ja mägede vahel mitte hätta jääda.

Esmaabi sõnastik

Loe valjusti. Naerata. Korda kolm korda. Kasuta julgesti – siin kandis räägitaksegi nii.

vaimuväänäjämõistatus
taivatulipäike
tindihiitjäpastakas
kipõjuukviin
tsimmendimiksrisegumasin
nuhevussõhuvärskendaja
turvamiistaignarull
tulõtraatelektriliin
kuplikaidsõjuuksed, müts
varokaetuspeegel
murirõõmkont
ossikrõpskartul
tassakäüjävildid
pudsunudsijatolmuimeja
mõsumassinpesumasin
viikiitjäveekeetja
papõrdokument
nühr pleiätsnüri pliiats
ikunõ ineminekurb inimene
kruudulinõ undrukruuduline seelik
kõllanõ hamõkollane särk
verrev upinpunane õun
lämmi süük ja juuksoe söök ja jook
tsirgu’ lindasõ’linnud lendavad
nilbe tiilibe tee
umbõlõväga, äärmiselt

Miks me sellest kirjutame?

Sest maaelu ei ole ainult masinad ja metsateed — see on ka keel, mis nendega kaasa käib. Võro keel on praktiline, leidlik ja sageli väga aus: turvamiis on köögis taignarull, sest tema otsustab, kas pirukas õnnestub. Murirõõm on kont, sest keegi (tavaliselt koer) rõõmustab selle üle alati. Ja nuhevuss kõlab ausamalt kui ükski reklaamilubadus õhuvärskendajalt.

Greenemondis meeldib meile, kui asjadel on õige nimi. Ja kui sa järgmine kord meie metsatöölistega kohtud, võid julgelt küsida, kas tulõtraat on lähedal — saame kohe aru.